Ah, miks pole sündinud ma loomaks,
halliks peniks, kes su varjus roomaks,
lõviks, kes Su kerre suruks hamba,
rebides Su puruks nagu lamba,
jäneseks, kes lippaks Sinu eest,
ahvenaks, kes varju leiaks veest?
Ah, vaid inimese kaelas ripub ling,
mis Sul otsapidi peos - ja see on hing.
Heiti Talvik (1904-1947)
