Mida olen armastanud:
merevahtu, kollaseid puulehti,
tähepilgutust leebel augustiööl,
pika vihmapäeva madalat taevast,
niiskusest lõhnavat sammalt,
rohelise kupliga lampi laual,
koltunud kirjatähti vanas raamatus,
murakaid raugel rabasool,
pääsusilmi kevadisel alaniidul,
hiliseid kurekelli koduteel...
Ja sind, keda kuskil ei ole,
pole eales olnudki.
Bernhard Kangro (1910-1994)
