Valguse teisel poolel
varjudetihedal maal
me saame sinuga kokku
aeg korraks seisatab
Su pöörase ülbuse maski
ma tasa võtan eest
Kui kare on su põsk
ja silmad varjude sees
Kaob kaunite sõnade hiilgus
ja kirgede laiutav möll
Su suujoon on vaiksena valus
Lööb taamal tume kell
Eeva Park (1950)
