ilmalapsed

armastage kui saate
nagu üks talv möödas nii teine tulemas
hämarus hämarust sünnitamas
armastage kui saate
taevas maad ligi
kas mai või oktoober mis vahet
madalrõhkkond
madalas maailmaruumis
tuhande aasta aasta tegemata tööd
aastatuhandelõppu lükatud
armastage kui saate
armastage armastamatagi
armastage armastust

armastage eelkõige endast ülemaid
kuulake sõna
olemata kuulnud sõna
ilmalapsed
isatud
isa olemas
armastage iseennast sama mõõduga
mis te endast alamat armastate
teine mõõdupuu pange kõrvale
murdke katki
armastage kui saate ilma mõõduta
armastus ise on mõõt
ise olete armastuse mõõt

Lehte Hainsalu (1938)

(Sa ei kirjuta.)

Sa ei kirjuta.

Oletus su õnnest teeb

mind närviliseks.

Aleksander Suuman (1927-2003)

Sõidud samas suunas

Taas tuttav aeg ja sõidud samas suunas.
Kaasreisijad. Kõik sügispalituis.
Mis tuul või valgus meeliskelu suunas?
Sõit meenutusis möödub. Valituis.

Taas sama kättesaamatu kui enne
see, mida kalliks pead ja pühaks.
Üks kaeblik iil, kes teab küll, mille enne,
veel vaibub paisumata mühaks.

Taas tavaline nukrus tuikab rinnus.
Ja sinna jääb. Ei tõuse ülespoole.
Mis mürki magusat on mõnes pinnus,
et seda surud üha sissepoole?

Ott Arder (1950-2004)

(Me laualinad nurmedel on pleekind)

Me laualinad nurmedel on pleekind

ja ligunenud aastaid linaleos.

Su poole olen ikka joosta leekind,

sest süda sääl on, tegu aga eos.

Ehk kokku saame jalamil, mis lumest

on päris vaba, hele päikesest.
Siis, nähes Sind, ma räägin Sinu imest

ja Sina minu imest väikesest.

Ma usun, et on otsimistel tipud,

kui millisel neist Sina võbised?

Vaid udu, mille loorides Sa ripud,

ja pulmalised. Ammu tõbised.

Jüri Üdi (1948-1995)