When you are old and gray and full of
sleep,
And nodding by the fire, take down this
book,
And slowly read, and dream of the soft look
Your eyes had once, and of their shadows
deep;
How many loved your moments of glad grace,
And loved your beauty with love false or
true;
But one man loved the pilgrim soul in you,
And loved the sorrows of your changing
face.
And bending down beside the glowing bars,
Murmur, a little sadly, how Love fled
And paced upon the mountains overhead
And hid his face amid a crowd of stars.
***
Kui oled vana, hall ja õdangul
lee paistel tukud, siis siit raamatust
loe malbusest su pilgus säranust,
ja varjundeist, mis olid silmis sul;
Küll truult, küll reetlikult su rõõmu hetki
ja ilu armastati, üht meest võlus
ent sinu hing, mis üha rännuvalus,
ja sinu muutliku näo kurbusedki.
Ja kooldudes lee ääres madalale
sa sosista, kuis armastus läks varju
teispoole kõrgeid mägestikuharju
ja peitis täheparve oma pale.
W. B. Yeats (1865-1939) Märt Väljataga (1965) tõlkes
