(Pikkamööda joon kohvi)

Pikkamööda joon kohvi
jook on lõhnav kange ja kuum
nagu ikka iganes mõeldav sisu
ma jälgin avalikult ja häbenematult
oma vastas
kaht vastastikku vaikivat naist
minu pilku liigutab aeg
selle peatab muidugi ruum
ning siis
kui mu tass on juba ammuilma tühi
märkan ootamatult
et elutu habras savi
on ikka veel lõhnav
ikka veel kuum.

Andres Langemets (1948)

Mu kevad. 1

Mu kevad algab pääle jõulu juba:
neist päiksekiirtest oli ammu puudu,
mis vargsi poevad läbi härmas ruudu,
kus kurb ja pime ootamas mu tuba.

Te olge tervitet, et läbi lume
ja kurja rahepilve nõnda vara
mu üles leidsite, mu pilgu valgus-ara;
ja tänavhalluselle lõite rõõmsa jume!

Mu meel läeb härdaks, niiskust nõrgub laugel:
õrn aimus küllusest, mis küll veel kaugel,
kuid mida oodata ju antud lootus.

Vist elus kaunimat ei olegi kui - ootus,
sest suveks valmistuma juba algan
ja talve tulisemalt maha salgan.

Marie Under (1883-1980)