Looking up at the stars, I know quite well
That, for all they care, I can go to hell,
But on earth indifference is the least
We have to dread from man or beast.
How should we like it were stars to burn
With a passion for us we could not return?
If equal affection cannot be,
Let the more loving one be me.
Admirer as I think I am
Of stars that do not give a damn,
I cannot, now I see them, say
I missed one terribly all day.
Were all stars to disappear or die,
I should learn to look at an empty sky
And feel its total dark sublime,
Though this might take me a little time.
ARMASTAVAM POOL
Tähti vaadates tean: pole parata sinna,
et nendegi poolest ma põrgu võiks minna;
ent maa peal ükskõiksus on pisimaks veaks,
mida teistes laitma või pelgama peaks.
Kui kirega, millele vastust meis pole,
tähed armastaks meid - see oleks vast kole!
Kui on võimatu võrdne õrnus ja hool,
las olla ma armastavam pool.
Usun, et austan ja imetlen küll ma
neid tähti, kel sest pole sooja, ei külma,
kuid nüüd, kus neid vaatan, ma öelda ei saa
et tundsin ka päeval suurt puudust neist ma.
Kui kustuks kord kõikide tähtede sära,
ma harjuksin tühjusegagi ära
ja üleva pimeda taevalaega -
kuid kardan, et sellega läheks aega.
W. H. Auden (1907 - 1973) Märt Väljataga (1965) tõlkes
