Kuhu sa läksid
mässava mere mühin
kuhu sa kadusid
avara taeva vaikus
tänavaid täitvasse kärasse
loendamatute lindude lendu
kordumise kordumatusse
igatsus ime järele
ise on ime
Rein Raud (1961)
laupäev, 19. veebruar 2011
teisipäev, 25. jaanuar 2011
(Kiitus)
Kiitus
ajale, mis mulle antud!
Kiitus ja hosianna!
Kiitus teile, mu sihvakad sekundid,
kes te tulete, peod minu poole,
ja nõuate: anna!
Alles olite
üksainus kokkukasvanud lõputa roomik,
millest keegi ei tea,
mispäeva ta veereb,
kas päri- või vastu-,
võttes ja võttes ja viies kaasa
mu sisemust.
Nüüd ma hingan, mina, vabakslastu,
igisõltlane küll,
jäetud mõndki teadmatust kandma,
ometi vaba (jumal teab küll, kui kauaks!)
oma andamit andma.
Helvi Jürisson (1928-2023)
ajale, mis mulle antud!
Kiitus ja hosianna!
Kiitus teile, mu sihvakad sekundid,
kes te tulete, peod minu poole,
ja nõuate: anna!
Alles olite
üksainus kokkukasvanud lõputa roomik,
millest keegi ei tea,
mispäeva ta veereb,
kas päri- või vastu-,
võttes ja võttes ja viies kaasa
mu sisemust.
Nüüd ma hingan, mina, vabakslastu,
igisõltlane küll,
jäetud mõndki teadmatust kandma,
ometi vaba (jumal teab küll, kui kauaks!)
oma andamit andma.
Helvi Jürisson (1928-2023)
neljapäev, 6. jaanuar 2011
Lepitus
Kaheks külmaks, kurjusest kaameks õeks
minu süda ja mõte loodi.
Mida põlgas üks, pidas teine tõeks,
tõusis üks, jäi teine voodi.
Nad sapiks muutsid maitsvad road
ja sõtkusid taignasse kruusa.
Aga kord, kui neil vihaselt välkusid noad,
istus lävele mõtlik muusa.
Vaevalt nägid ta pilgud uurijad
hullund õekseid, kui sündiski pööre:
vaikselt laskusid mõlemad fuuriad
päästma lahti ta kinganööre.
Betti Alver (1906-1989)
minu süda ja mõte loodi.
Mida põlgas üks, pidas teine tõeks,
tõusis üks, jäi teine voodi.
Nad sapiks muutsid maitsvad road
ja sõtkusid taignasse kruusa.
Aga kord, kui neil vihaselt välkusid noad,
istus lävele mõtlik muusa.
Vaevalt nägid ta pilgud uurijad
hullund õekseid, kui sündiski pööre:
vaikselt laskusid mõlemad fuuriad
päästma lahti ta kinganööre.
Betti Alver (1906-1989)
reede, 31. detsember 2010
(Pikkamööda joon kohvi)
Pikkamööda joon kohvi
jook on lõhnav kange ja kuum
nagu ikka iganes mõeldav sisu
ma jälgin avalikult ja häbenematult
oma vastas
kaht vastastikku vaikivat naist
minu pilku liigutab aeg
selle peatab muidugi ruum
ning siis
kui mu tass on juba ammuilma tühi
märkan ootamatult
et elutu habras savi
on ikka veel lõhnav
ikka veel kuum.
Andres Langemets (1948)
jook on lõhnav kange ja kuum
nagu ikka iganes mõeldav sisu
ma jälgin avalikult ja häbenematult
oma vastas
kaht vastastikku vaikivat naist
minu pilku liigutab aeg
selle peatab muidugi ruum
ning siis
kui mu tass on juba ammuilma tühi
märkan ootamatult
et elutu habras savi
on ikka veel lõhnav
ikka veel kuum.
Andres Langemets (1948)
teisipäev, 28. detsember 2010
Mu kevad. 1
Mu kevad algab pääle jõulu juba:
neist päiksekiirtest oli ammu puudu,
mis vargsi poevad läbi härmas ruudu,
kus kurb ja pime ootamas mu tuba.
Te olge tervitet, et läbi lume
ja kurja rahepilve nõnda vara
mu üles leidsite, mu pilgu valgus-ara;
ja tänavhalluselle lõite rõõmsa jume!
Mu meel läeb härdaks, niiskust nõrgub laugel:
õrn aimus küllusest, mis küll veel kaugel,
kuid mida oodata ju antud lootus.
Vist elus kaunimat ei olegi kui - ootus,
sest suveks valmistuma juba algan
ja talve tulisemalt maha salgan.
Marie Under (1883-1980)
neist päiksekiirtest oli ammu puudu,
mis vargsi poevad läbi härmas ruudu,
kus kurb ja pime ootamas mu tuba.
Te olge tervitet, et läbi lume
ja kurja rahepilve nõnda vara
mu üles leidsite, mu pilgu valgus-ara;
ja tänavhalluselle lõite rõõmsa jume!
Mu meel läeb härdaks, niiskust nõrgub laugel:
õrn aimus küllusest, mis küll veel kaugel,
kuid mida oodata ju antud lootus.
Vist elus kaunimat ei olegi kui - ootus,
sest suveks valmistuma juba algan
ja talve tulisemalt maha salgan.
Marie Under (1883-1980)
Tellimine:
Postitused (Atom)