Mu kevad algab pääle jõulu juba:
neist päiksekiirtest oli ammu puudu,
mis vargsi poevad läbi härmas ruudu,
kus kurb ja pime ootamas mu tuba.
Te olge tervitet, et läbi lume
ja kurja rahepilve nõnda vara
mu üles leidsite, mu pilgu valgus-ara;
ja tänavhalluselle lõite rõõmsa jume!
Mu meel läeb härdaks, niiskust nõrgub laugel:
õrn aimus küllusest, mis küll veel kaugel,
kuid mida oodata ju antud lootus.
Vist elus kaunimat ei olegi kui - ootus,
sest suveks valmistuma juba algan
ja talve tulisemalt maha salgan.
Marie Under (1883-1980)
