Sellel sydaööl on vaikuse pilvede pyha,
sellepärast tean, et sa armastad mind
ja Sinu suu on nagu sohu surnud metsade myha.
Nyyd ma õpin olema ysna vakka,
sest Sina oled nii suur, et ma ehmun
nagu tukkuja kuuldes, et väike lind,
kelle tiib on kergem kui udusule ehme,
klaasi koputes nokaga piilub akna takka
ja ta silmade kohal on öhe kustunud pilve
punakas viir.
Ja kui tukkuja ärkab, näeb - see on tähekiir
ning ta tuba on samuti kauge ja suur.
Uku Masing (1909-1985)
