(Arguse silmad on valvel)

Arguse silmad on valvel
päevad ja ööd.
Arguse pilk on terav
nagu liblikapüüdja nõel,
näeb liiga palju ja liiga vähe,
näeb sellest läbi, mis on lähedal,
ja ei julge kaugele vaadata.

Arguse silmad on pärani
hirmul -
et keegi ei võtaks ta käest,
mida tal ei ole.

Karl Ristikivi (1912-1977)

(Sellel südaööl on vaikuse pilvede pyha)

Sellel sydaööl on vaikuse pilvede pyha,
sellepärast tean, et sa armastad mind
ja Sinu suu on nagu sohu surnud metsade myha.
Nyyd ma õpin olema ysna vakka,
sest Sina oled nii suur, et ma ehmun
nagu tukkuja kuuldes, et väike lind,
kelle tiib on kergem kui udusule ehme,
klaasi koputes nokaga piilub akna takka
ja ta silmade kohal on öhe kustunud pilve
punakas viir.

Ja kui tukkuja ärkab, näeb - see on tähekiir
ning ta tuba on samuti kauge ja suur.

Uku Masing (1909-1985)

(jää tuleb silmaveele)

jää tuleb silmaveele
nii õrn ja habras jää
veel ära mine teele
see kandma veel ei jää

võib üle libiseda
sest jääst küll lumekord
kuid ära usu seda
et nüüd on sinu kord

kes läheb jääteele
peab kindel olema
et ta ei jää teele
ja üle tulema

Viiu Härm (1944)

(sõna jääb)

sõna jääb

kas kuuldavalt või mitte

sõna jääb

su poolt või sinu vastu

pole tähtis

sõna jääb

kui hääbub tema lähe

sõna jääb

küll veidi teisenenult

siiski sisaldades

ka olnut ja tulevat

Jaan Malin (1960)

Täna

Sa räägid eilsest.
Eilset pole.

Sa räägid homsest.
Homset pole.

Anna mulle üksainus päev,
kingi mulle üksainus ajatu mälestus
ühestainsast päevast.

Täna!

Liidia Tuulse (1912-2012)

ilmalapsed

armastage kui saate
nagu üks talv möödas nii teine tulemas
hämarus hämarust sünnitamas
armastage kui saate
taevas maad ligi
kas mai või oktoober mis vahet
madalrõhkkond
madalas maailmaruumis
tuhande aasta aasta tegemata tööd
aastatuhandelõppu lükatud
armastage kui saate
armastage armastamatagi
armastage armastust

armastage eelkõige endast ülemaid
kuulake sõna
olemata kuulnud sõna
ilmalapsed
isatud
isa olemas
armastage iseennast sama mõõduga
mis te endast alamat armastate
teine mõõdupuu pange kõrvale
murdke katki
armastage kui saate ilma mõõduta
armastus ise on mõõt
ise olete armastuse mõõt

Lehte Hainsalu (1938)

(Sa ei kirjuta.)

Sa ei kirjuta.

Oletus su õnnest teeb

mind närviliseks.

Aleksander Suuman (1927-2003)

Sõidud samas suunas

Taas tuttav aeg ja sõidud samas suunas.
Kaasreisijad. Kõik sügispalituis.
Mis tuul või valgus meeliskelu suunas?
Sõit meenutusis möödub. Valituis.

Taas sama kättesaamatu kui enne
see, mida kalliks pead ja pühaks.
Üks kaeblik iil, kes teab küll, mille enne,
veel vaibub paisumata mühaks.

Taas tavaline nukrus tuikab rinnus.
Ja sinna jääb. Ei tõuse ülespoole.
Mis mürki magusat on mõnes pinnus,
et seda surud üha sissepoole?

Ott Arder (1950-2004)

(Me laualinad nurmedel on pleekind)

Me laualinad nurmedel on pleekind

ja ligunenud aastaid linaleos.

Su poole olen ikka joosta leekind,

sest süda sääl on, tegu aga eos.

Ehk kokku saame jalamil, mis lumest

on päris vaba, hele päikesest.
Siis, nähes Sind, ma räägin Sinu imest

ja Sina minu imest väikesest.

Ma usun, et on otsimistel tipud,

kui millisel neist Sina võbised?

Vaid udu, mille loorides Sa ripud,

ja pulmalised. Ammu tõbised.

Jüri Üdi (1948-1995)

(Sa ei ole kellestki parem.)

Sa ei ole kellestki parem.

Sa ei ole kellestki halvem.

Sulle on antud maailm.

Näe, mis seal näha.

Hoia seda, mis on

su ümber, hoia, kes kõrval.

Kõik olendid omamoodi

on naljakad.

Kõik on õrnad.

Doris Kareva (1958)