Seisma jäi näiline aeg
ja tõeline mööda läks hoopis
temaga koos kadus raev
tuul ainult pabereid loopis
Lehtedelt kadusid sõnad
tundeid jäi hõljuma õhku
lõpuks ometi jõudis
kätte üks ajatu õhtu
Õhtu mil valitseb sümbol
osadest koosnemata
vaikides paned end paika
midagi tõestamata
Heiki Vilep (1960)
